ringmaastik slogan 2

 toataim  Millises järjekorras istutustööd teha.

 

1. Võta ümberistutatav taim potist välja. Kui taim on tugevalt potis kinni, kasta/leota juurestik eelnevalt läbi.

2. Haruta juured mullapalli alt sõrmedega lahti.

3. Uus itutuspott olgu vanast ca 2 cm laiem. Võid istutada otse ümbrispotti millel on auk põhjas või eraldi potti ja siis asetada ümbrispotti.

4. Aseta poti põhja kivikesi (nt kergkruusa) drenaažiks.

5. Vali taimele õige muld. Kauplustes on kenasti mullakottidel toodu info, millistele taimedele antud muld sobib.

6. Väldi ülekastmist.

7. Väetama hakka alles 2-3 nädala pärast.

8. Kastmistihedus on taimeliigist sõltuvalt erinev nt draakonipuud vajavad korralikku kastmist pikema aja järel, et mullapall saaks vahepeal kuivada ja sõnajal vajab, et oleks pidevalt niiske muld. Mõlemad taimed armastavad piserdamist.

 

 

 

 Osalesime sel aastal rahvusvahelisel Tallinna lillefestivalil Tornide pargis. Teostasime töö platsile nr 18. Meie töö kannab pealkirja "Lilleõied mererannal". Et festivali külastades meie tööd paremini mõista, toon allpool ära jutustuse, millest kujundus räägib. Mõnusat lugemist ja elamusi lillefestivalil!

 

 

Lilleõied mererannal

Veehaldjas Pärl elas koos saja õega sinise veega soojas meres. Ta oli väga kaunis, imelise lauluhääle ja suurepärase tantsuoskusega haldjas. Veealuses riigis olid tal täita kindlad ülesanded, nii nagu tema õdedelgi. Veehaldjad ehk merineitsid pidid kaitsma oma riiki pahalaste eest.

Õdedest noorimana omandas Pärl alles teadmisi oma kohustuste täitmiseks. Ta polnud aga  õnnelik ja tundis, et ei kuulu päriselt veealusesse maailma. Igal õhtul pärast sööki hiilis ta ranniku lähedale randa, kus sai jälgida puuokste kiikumist tuules, kuulata lindude kaunist laulu ning hingata sisse lillede magusat lõhna, mille tuul temani kandis ja vaadata, kuidas päike loojub ning kuukiired lainetel helgivad. Kui ta seda kõike vaatas ja kuulas, tundis ta end justkui kodus olevat.  Alles pärast päikesetõusu ja lindude hommikutervitust, hiilis ta veealusesse lossi tagasi. Nii oli see juba pikka aega toimunud ning iga kord muutus ta aina õnnetumaks.

Ühel õhtul taas randa minnes sattus ta elfi´de (skandinaavia ja inglise folkloorist tuntud nais- ja meessoost loodusvaimud) suvise pööripäeva pidustustele. Elfide jaoks olid laulmine ja tantsimine igapäevaelu lahutamatu osa.

Veehaldjas Pärl märkas ühte elfi poissi, keda kutsuti Udeks ning ta süda tundis midagi, mida varem polnud tundnud. Olles armununa veendunud, et ta pigem sureks, kui ei saa Udet enam näha, pöördus ta Merevalitseja poole sooviga muutuda loodusvaimuks, et Udega koos olla. Ta oli valmis kõigeks, kui vaid Merevalitseja ta soovi täidaks. Merevalitseja ütles, et ta täidab Pärli soovi tingimusel, kui Pärl suudab Ude südame võita. Seejärel saab Pärl elada elfina lauldes ja tantsides koos teistega, kuid ka sellisel elul on tingimus - iga aasta maikuul muutub Pärl lilleõieks ning lebab mereranna liival kuni septembrini. Ja nii igal aastal, jättes iga kord tükikese oma südamest mereranda. Nii suureneb igal aastal lilleõite arv rannas, kuni Pärli süda on õitena mererannal laiali laotunud.

Veehaldjas Pärl oli Merevalitseja tingimustega päri ning valitseja muutis ta metsahaldjaks. Ude armuski Pärlisse. Neil oli koos olla väga hea ja tore vaatamata sellele, et aastast pool aega lebas Pärl lilleõiena mererannas. Teise poole aastast veetsid nad jälle koos lauldes ja tantsides.